Kallemaailmareisid

Reisist Sõber sisalik Kokkuvõttes jäin kogu reisiga väga rahule. Eriti hea oli pidev liikumine ehk ma ei peatunud ühes kohas liialt kaua ning seetõttu ei tekkinud korrakski tüdimuse tunnet. Kõige meeldivamaks kohaks hindan ma Suurt Metsa - sequoiade metsas asuvaid arvukaid matkaradasid, mis kulgevad maalilises looduskeskkonnas ja pole liiga ülerahvastatud ega ka liiast organiseeritud. Lihtsalt rajad koos märkamatute viitadega. Kõige erilisem oli aga oma üllatustega Madagaskar. Ootasin seal loetud reisikirjelduste ja märkmete põhjal hoopis midagi muud. Ka Svaasimaa pakkus üllatuse - seal polnud valgenahalisi inimesi. Kõik ülejäänud sihtkohad vastasid enam-vähem ootustele ja olid lihtsalt mõnusad.   Kulude poolest suutsin järgida eelarvet. Kuigi tuli ka palju ettenägematuid kulutusi. Õnneks oli lend juba eelmisel aastal makstud. Pidasin kuluarvestust suisa igapäevaselt. See aitas kulusid kokku hoida ning jälgida. Krediitkaardiga tehtud makseid vaatasin ka pangas pidevalt, sest

* Nepaali inimesed tunduvad sirgeseljaliste ja uhketena. Kokkulepped, kui need saavutatakse, peavad vett. * Valuutavahetus on riigi range kontrolli all ja sellepärast erinevad ostu ja müügikursid väga vähe. Raha saab vahetada ükskõik millises punktis enam-vähem sama kursiga. TUK-TUK * Teed ja tänavad on kehvas seisus. Ainult Kathmandu peatänavad on suuremad ja mitme sõidureaga, kuid pealinnast välja sõites teede olukord kukub trastiliselt. Teedel on palju rollereid, traktoreid ja kolmerattalisi TUK-TUK-e, mis ka edasi liiguvad. Samuti võib väljaspool linna teedel kohata kariloomi, eriti kitsi. * Hinnad on suhteliselt madalad. Söök ja majutus eritit odavad. Sain ühe öö wc ja dushiga omaette toas magatud 4,5 euro eest. Söömine oli alati alla kümne euro. Turukaupade hind on ka madal - pärast korralikku kauplemist.   * Üks huvitav tähelepanek Nepaali liiklusest. Kui auto läheneb ülekäigurahale, kus on inimesi kas teed ületamas või plaanimas teed ületada, siis aut

    Nepaali maavärina jäljed Minu tubli giid Himaalaja matkal Alustasime 900 m kõrguselt Kathmandu oru servast. Tervis polnud veel eriti hea ja tõus tundus ränkraske. Nagu ikka oli alguses palju rahvast, sest oli laupäevane päev ja ka kohalikud inimesed läksid mägedesse matkama. Koos inimestega matkasid ka mõned ahvid, kellest üks oli eritit ülbe. Kui me olime esimesed paar-kolmsada meetrit tõusu ära teinud ja hingeldasime, siis tema jõllitas meid ja irvitas (video ). Kuid meie ei lasknud end sellest häirida ja ronisime edasi.   Mida kõrgemale jõudsime, seda rohkem nägime paari aasta taguse maavärina jälgi. All orus olid hooned juba remonditud, kuid mägedesse polnud veel jõutud. Minu saatja rääkis sellest päris pikalt. Kohutav katastroof, mille tagajärgi likvideeritakse veel aastaid. Ka tema külas oli hukkunud 27 inimest, kuid õnneks oli tema pere terve. Ta rääkis oma muljetest, kui ta koju sõitis - telefonid ei töötanud, mingit infot polnud ja ta ei teadnud mis te

    Kõige suurem üllatus siia jõudes oli ajaerinevus. Nimelt pole Nepaali aeg mitte tunnilise erinevusega teistest ajavöönditest, isegi mitte pooletunnilise erinevusega, vaid hoopis 15 minutilise erinevusega. Ehk kui Eestis on praegu kell 6.25, siis Nepaalis 9.10. Pole sellist asja veel oma reisimiste jooksul näinud, et ajavöönd pole tunni ega pooletunniste tsüklitega.   Prussakas hotelli põrandal Järgmiseks üllatuseks oli prussakas ( video ), keda ma hotelli põrandal nägin. Kui ma mõtlesin enne reisi, et sellised prussakad on Madagaskaril, siis nääd selgus, et hoopis Nepaalis. Panin mobiiltelefoni kõrvale, et tema suurist õigesti näidata. Õhtul vaatan toa korralikult üle, et mitte öösel halva üllatuse osaliseks saada. Muide, neid polnud mitte üks - hiljem märkasin veel ühte. Mõelge, kui selline ronib öösel su ihul ... ööök. Samas on vaated hotelli katuselt fantastilised. Täna on mäed pilvedes, kuid mõned tipud ikka paistavad välja. Pilvedes mäed Inimesed on Nepaal

  Minu lennureis Balilt Nepaali oli kohutav. Kuna tervis polnud hea, siis käisin ka lennukis korduvalt tualetis. Lisaks valutasid kõik lihased ja tunne oli nagu oleks peksa saanud. Kuid nüüd olen hotell Nepalayas ja plaanin manustada hulgaliselt riisi, et oma seedimist korda saada.   Lõpetuseks Balist mõned tähelepanekud.   * Bali on sobiv koht nendele ränduritele, kes soovivad hästi organiseeritud puhkust kena loodusega kohas. Kohalikud on läbi mõelnud kõikvõimalikud teenused, mida veel ühele turistile pakkuda saab ja need monopoliseerinud. Ärge proovigegi nende plaane muuta, saate tugeva vastuseisu osaliseks.   * Ei tasu süüa tundmatuid toite liiga hoogsalt, pärast võib olla tõsiseid probleeme seedimisega. Lisaks on Balil igasugu pisikuid ja baktereid suurel hulgal, kuna puhtusega on seal tõsiseid probleeme. Prügi vedeleb iga nurga peal.   * Meelde jäi tohutu hulk rollereid. Kahju, et mulle rolleriga sõita ei meeldi, muidu oleks ka rentinud. Kuid kui kellelegi meel

    Aeg on jälle see, millest ma täna alustan. Nimelt selgus, et minu reis on ühe päeva võrra lühem. Kui ma startisin Los Angelesest Hongkongi poole 01.juuli õhtul, siis kohale jõudsin 03.juuli hommikul ehk 02.juuli lihtsalt kadus vahelt ära. Vaikses Ookeanis on ajaööndite alguskoht. Kui sellest üle sõita ühtepidi, siis kaob päev ja kui teistpidi, siis saate ühe päeva juurde. Selline sissejuhatus.   Kuid eilsest päevas. Oli tõsiselt tore päev. Hommikusöögilauas ütles hotelliomanik, et täna on festival Denpasaris ja kuna mul kalalemineku plaanid polnud õnnestunud, siis läksingi festivalile. Iseenesest polnud see festival suur, kuid täitsa tasemel. Oli mitu kontserti ja huvitavad esinemised. Kahju, et videoid ei saa jälle üles laadida. Nautisin kontserti pool päeva ja sain ka ise jala soojaks, sest nagu viimasel ajal kombeks võetakse ka publik tantsima. Minu tantsimist filmis üks kohalik, kellele ma andsin oma meiliaadressi, ehk saadab mullegi oma video. Ma vihtusin seal nii tan

Üks Bali vulkaanilistest mägedest Nüüd on mul siis Balil ka oma autojuht koos autoga nagu Madagaskarilgi. Siin on liiklus natuke lihtsam, kuid kuna GPS siiski väga hästi ei taha töötada, siis mõtlesin, et nii on parem. Autojuhil on viis tütart ja kui ta kuulis, et mul on kolm poega, siis oli ta nii kade, et pärast mitu korda pomises - kolm poega ... kolm poega. Nimelt on neil pojad väga suure au sees, sest nagu ta seletas on pojad bilansis aktiva poolel ja tütred passiva poolel ehk pojad on tulu ja tütred kulu.    Eile käisin kohalikke vulkaane vaatamas. Kahjuks selgus, et ilma giidita mind sinna radadele ei lasta ning giidid teevad matku ainult varahommikutel. Seega päris mäe otsa ma ronida ei saanudki, kuid käisin autoga ära 1450 m peal. Pisut kaugemalt nägin neid kauneid vaateid küll. Olid kenad, kuid miskit jäi puudus - eks ikka see ülesronimise elamus. Samas kui ma mäge vaatsin, siis selle jalamil oli kõik must st tulekahjus põlenud. Sellises kohas pole küll hea matkata

  Kui kõikides riikides, kus ma olin ja plaanin olla, oli mul selge plaan mida ma teha kavatsen, siis Bali jaoks plaani polnud. Mõtlesin, et kui kohale jõuan, siis pean plaani. Seega tekkis plaan B ehk plaan Bali. Selle kohaselt käin ühe päeva linna peal, teise saare peal ja kolmandal lähen merele kalale. Ülejäänud päevad aga lihtsalt puhkan. Kui edastada teile homseid uudiseid (meil siin on juba 05.juuli), siis linna peal sai käidud.   Usurituaal - korvikesed tänaval Sarnaseid toole oli iga maja juures ja ka suuremad keset tänavat Mis mulle seal silma hakkas? Kõigepealt loomulikult rollerite ja mootorataste tohutu hulk. Mitte keegi ei käinud jala. Mina olin ainus, kes tänava ääres kõndis, ülejäänud sõitsid või seisid. Loomulikult oli kesklinnas mere ääres ka jalgsi kõndijaid, kuid äärelinnas mitte ühtegi! Teine mis silma torkas oli religioon. Nimelt on Balil kaks põhilist usku - ajalooliselt hinduism ja hilisemalt arenenud islam. Kohalikud inimesed on äärmiselt us