Kallemaailmareisid

 Sain viimast, neljateistkümnendat korda täna massaaži. Sellele lisandusid näomask ja mingi ainega suu ja kurgu puhastamine. Kaks nädalat massaaži iga päev ca tund aega. Kogu keha massaaž, pealaest jalatallani va üks teadagi koht. Täitsa super tunne on. Poiss, kes mid masseeris jäi fotole ka, pisike, aga tugevate kätega. Küll ta ikka väänas ja käänas mind. Igal juhul … käed on nüüd korras. Vähemalt pole enam öösiti valutanud. Teine oluline muutus on nina. Nüüd on kuidagi vaba läbi nina hingata. Siin mängib lisaks ayurveda aurudele rolli ka ookeanivesi, mis on nii soolane, et kui ninna läheb, siis on tunne nagu oleks ninatilku kasutanud. Käisin kaalu peal ka, kui alguses oli kaal paigas, siis nüüd olen kaks ja pool kilo kuhugi maha jätnud. Nii märkamatult. Mis veel … toidukogused on oluliselt vähenenud, mille ma päevas ära söön. Võibolla on see tingitud kuumast ilmast ja sellega seoses väikesest energiakulust keha temperatuuri hoidmisele … võibolla ka ayurvedast. Igal juhul … olen rah

  Nüüd olen juba neli protseduuri kirjeldust võlgu. Vahetult enne Sabarimala reisi, pärast seda ja siis veel kaks päeva. Enne reisi tehti massaaž, nagu ikka, siis patsutamine ravimikotikesega ning näomask, pärast reisi oli raske protseduurile keskenduda, sest uni tükkis koledal kombel peale, seda enam, et pärast massaaži tuli näomask ja õli pähe valamine  … see viimane protseduur oli üsna ebameeldiv. Lõõgastumisest ega stressimaandamisest polnud juttugi. Üleüldse on see "õli pähe", ehk peene nimega s hirodara, minu jaoks alati üks piinlemine. Lamada 20-40 minutit selili ühes asendis on kole raske. Küll hakkab kusagilt sügelema, küll midagi valutama, küll on lihtsalt ebamugav olla. No ei saa aru sellest protseduurist. Eile oli samuti massaaž ja õli pähe ning täna massaaž, näomask ja siis patsutamine kuumade raviminutsakutega. Täna lugesin patsutamise ajal huvi pärast sekundeid, kui pika aja tagant nutsakut vahetatakse. Sain selleks 5-10 sekundit ehk vahetamine oli pidev.

Jaanuari alguses lahvatasid Indias Kerala osariigis rahutused, mis võrdõiguslikkuse lainel levisid üle kogu maailma. Ühte templisse Sabarimalas, kuhu aastakümneid polnud viljakas eas naisi [i] sisse lubatud, sisenesid kaks keelatud eas naist . Sisenesid vaatamata paljude meeste vastuseisule, soolise võrdõiguslikkuse kilbi taga. Olles juhuslikult, kui elus saab midagi juhuslikuks nimetada, Kerala osariigis ringi liikumas, tuli tahtmine mõista, mis on Sabarimala templi hingeline sisu. Sain kohalikelt vaimulikelt teada, et selliseid templeid, kuhu naisi ei lubata, on kogu Indias hetkel vaid üks - Sabarimala Sree Dharma Sastha Ayyappa tempel.    Enne templisse sisenemist uurisin nii interneti kui kirjanduse allikaid templi ja Ayyappa kohta, kuid India usundid ja nende ajalugu on niivõrd keeruline, et ei hakka siinkohal sellesse teemasse sügavamalt laskuma. Seda enam, et allikad on kohati isegi vasturääkivad. Mõistsin üldiselt, et tempel on   pühendatud tsölibaadist [ii] sõdalasele A

Seekord jagan oma päevablogi kaheks osaks - teekond Sabarimala templisse ja mõtisklused Sabarimala templis. Esimene osa neist käsitleb reisikirjeldust, teine aga minu mõtteid templis. Teema on sarnane, kuid sisu väga erinev … sest teekond on seiklus aga mõtisklused on sisemuse peegeldus ja neid kahte ühte patta panna ei sobiks.   Agu Sihvka moodi: "Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest , et .." … mul polnud Indiasse sõites plaaniski sellesse templisse minna. Kuid vesteldes Manu´ga, keda te juba eelmistest blogidest tunnete, hakkasin üha rohkem aru saama kohalike mõttemaailmast ning koos sellega tekkis ka plaan käia ära pühamatest pühamas templis, kus käimine on iga India mehe suur unistuste palverännak. Manu on seal käinud juba viis korda, ta on väga õnnelik. Kõigepealt tuli valida kuupäev, millal sinna minna. 14.jaanuar on templis oluline Makaravilakku päev, siis on tohutul hulgal palverändureid ning sellel päeval on seal tohutud järj

Massaaž oli sarnane eelmiste päevade omale, kuid sellele järgnes tulikuumade riidesse pakitud ravimtaimede nutsakutega patsutamine ja hõõrumine. See oli midagi erilist. Kuumus oli just selline, et karjuma ei hakanud, kuigi oleks tahtnud. Protesduuri viidi läbi kahekesi, üks soojendas kogu aeg uusi nutsakuid ja teine kasutas neid minu keha töötlemiseks. Seega ei jahtunud nutsakud kunagi ära. Alustati jalataldadest, siis läks patsutamine ja hõõrumine jalga mööda üles, peatus pikemalt liigestel ja alaseljal. Lõpetati käte ja õlgadega. Mulle tundus, et seal ravimtaimede pallis oli mingeid tugevatoimelisi aineid, sest pärast kuuma nutsakuga töötlemist keha justkui hõõgus kaua aega järele. Lõpuks pandi rätik kehale peale ja tehti näomask. Pärast seda lesisin oma kümme minutit selili ja ootasin kuni mask kivines ja keha tasakesi rätiku all jahtus. Mõnus tunne jäi järele. Tegin maskist foto ka ja seekord julgen selle teile ka avaldada. Ülemisel fotol tänane mask ja alumisel eilne. Nagu tähel

Algas päev protseduuridega, seekord siis massaaž, mask ja pea õlitamine. Küsisin ka järgi, et milleks see pea õlitamine ka hea on? Ja sain teada … maandab stressi, aitab lõõgastuda ja avab meeled. Selleks, et õli voolamise ajal pähe mitte päris magama jääda, antakse iga natukese aja tagant kongilöök. Homme on protseduurid lõuna ajal. Saan hommikul kella üheksani magada … kui und on.  neljakesi rolleril Kell 10 alustasime sõitu Kollam´i poole, kuhu olin seadnud eesmärgiks minna. Ega linn mind väga huvitanudki, hoopis Ashtamudi järvele tahtsin minna. Kui seda ikka saab järveks nimetada, sest selles veekogus seguneb merest tulev soolane vesi ja jõgedest järve voolav mage vesi. Igal juhul on keskkond väga omapärane ja tänu sellele tahtsingi sinna minna. Sõit kestis üle kahe tunni ja selle ajal oli aega igasugu asju arutada. Mis on Indias ja Eestis erinevat. Kõigepealt muidugi see, et Eestis pole mussoonvihmasid ja selle eest on talv. Manu teadis, mis on lumi, kuid pole ise veel

Hommikune protseduur jäi täna lühemaks kui tavaliselt, sest mitu grupi liiget soovisid kaugemale sõita ja nende ajad nihutati ettepoole. Tekkis väike segadus ja sain täna vaid massaaži, maski ja peaõli. Homme küsin kindlasti, mis head selles õlis on. Kella 10 ajal saatsin kenasti grupikaaslased teele. Jagasin ka õpetussõnu, sest nad läksid minu tellitud autoga samasse kohta, kus ma eile käisin. Kui hotelli tagasi jalutasin, sain selgeks, et päike on täna erakordselt ere ja minu T-särgi kaelus erakordselt lahtine. Kael hakkas kiiresti üle kuumenema. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Põikasin tee ääres sisse ühte õmblustöökotta ja lasin oma sonile kaelakaitse külge õmmelda. Läks maksma 150 ruupiat (ca 2 eurot) mille eest sai minu kael kaitstud. Nägin välja nagu beduiin või Saddam, kelleks mind üks kohalik kutsus. Selles varustuses läksin Kovalami tuletorni ümbrust vaatama. Tuletorni fotot ehk olete juba näinud, kuid sealt avanenud vaadete fotosid mitte. Panen siia üh

Tundub, et  ayurveda massaažist on ikka abi ka. Täna öösel esimest korda üle poole aasta mu vasak käsi öösel ei valutanud. Loodan, et see polnud juhus. Ma magasin nagu mishka kella poole üheteistkümnest kuueni ega ärganud kordagi. Varasemalt olen ikka korra-paar käevalu peale üles ärganud. Tänane protseduur oli massaaž, kus jälle käed-jalad olid peamised, siis näomask ja lõpuks oma kakskümmend minutit lasti õli pähe voolata. Sellist sooja õli, mis tuli erilisest nõust otsaette ja valgus sealt üle pea kuklasse. Nii pikk aeg, et oleks peaaegu magama jäänud. Kõikidest protseduuridest saan aru, kuid sellest ei saa … no mida head teeb sooja õli aeglane pähe valamine? Ehk keegi lugejatest teab selle tähendust või põhjust. Öelge mulle rumalale … Võtsin tasakesi täna telefoni pesuruumi, pesin käed esimesena puhtaks ja tegin ühe foto ka sisseõlitatud ja näomaskiga endast. Kuna mul on telefonil kaamera ainult tagaküljes, siis see šelfi sai selline ... umbes suunatud, kuid vähemalt tegin. Muid