Kallemaailmareisid

Nüüd ootan Hanoi lennuväljal lennukit Istanbuli. Eile saatis abikaasa sõnumi, et Türgi sõdib Süüriaga ja tundis muret, kuidas ma koju saan. Igal juhul olen chek-in´ist läbi ja ootan lennule minemist. Ju siis ikka lastakse koju. Õnneks jääb Istanbul Türgi põhjaossa, kaugele-kaugele Süüria piirist. Jama, maailm on nii rahutuks muutunud. Kuid nüüd siis kokkuvõte Vietnamist. Mis meeldis?! Loodus. Loomulikult. Saared meres … uskumatult kaunis vaatepilt, eriti hommikuvalguses ja vaikuses. Paradiisiaed koos oma viljade ja õitega, see oli väga hästi valitud ööbimiskoht. Kosed ja mäed. Kohati udused ja kohati järsud, mõned kaetud metsaga ja mõned riisiterrassidega. Väga-väga kaunis ja meeldejääv. Sellist loodust võiks nautida kaua-kaua. Mõtlesin ka Eestimaale … miks me oma puutumata looduse säilitamisse nii ükskõikselt suhtume? See on väärtus, mida maailmas on nii vähe jäänud. Kujundatud loodusest jäid meelde bonsaid, mida oli kõikjal ja need olid nii erilised ja huvitavad. Peaks