Kallemaailmareisid

 Slovakkia on ilus eestlasele sobiv vanade metsaste mägedega maa. Meile meeldis. Meeldisid rohked kindlused, kirikud ja lossid, mis enamasti asusid kõrgetel mäetippudel. Mõned neist olid restaureeritud, mõned aga täitsa varemed. Mõlemad olid vaatamist väärt. Restaureeritud kindlustes olid muuseumieksponaadid, mis kajastasid Slovakkia ajalugu, kuid varemetes oli mõnus ronida ja vaadata ümbritsevaid mägesid ja külasid kõrgelt ülevalt. Loodus on väga ilus ... metsades pole tehtud inetuid lageraieid ja liigirohkus on märkimisväärne. Igasugu loomi. linde, putukaid ja taimi ... on mida vaadata. Tõsi ... paljud liigid on sarnased meil kasvavatele, kuid on ka erilisi.  Mägedes autoga sõites vahelduvad metsatunnelid ilusate vaatekohtadega. Päris kaljudesse raiutud tunneleid on aga Slovakkias väga vähe ... võrreldes Horvaatiaga. Kiirteed, kus võib sõita 130-ga, on tihti käänulised ja üles-alla kulgevad. Tekib rallisõitja tunne. Teede osas veel niipalju, et esineb pikirööpaid, auke ja muhke ... i

 Avastasime Slovakkiat ja peaks mainima, et siin on kordades vähem turiste kui Horvaatias. Kui vaadata autode numbrimärke, siis on näha, et enamus on kohalikud siseturistid ja välismaa autosid kohtab ehk paar tükki päevas ... vaatamata sellele, et liikusime turismipiirkondades. Samas pole Slovakkia üldse igav turismimaa, pigem vastupidi ... kohati isegi parem kui Horvaatia. Tõsi ... vaid merd pole ... kuid see eest on suurel hulgal looduslikke kuumaveeallikaid ja lugematul hulgal veeparke. Lisaks veel Tatra mäed, mis oma metsastunud nõlvadega ja siin-seal väljaulatuvate kaljurahnudega on väga ilusad. Ainuüksi see sõit Slovakkias oli elamus omaette, kui ei usu, siis vaadake  pardakaamera videot . Mäetippudes asuvad arvukad lossid, kindlused ja kirikud on aga väga mõnusad nii ronimiseks kui vaatamiseks. Seega ... reisile Slovakkiasse ! Me külastasime täna Tatra mägede põhjaosa. Selleks sõitsime risti läbi mäestiku mööda vonklevaid mägiteid.  Kõigepealt külastasime Orava kindlust ... väga

 23.juulil sisenesime Slovakkiasse. Kusjuures tekitas segadust Slovakkia nimi kohalikus keeles ... Slovensko ... mis kõlab nagu Sloveenia ... tekkis mõte, et äkki sisenesime taas Sloveeniasse ja sealt läheme Slovakkiasse. Kuid tuli välja, et Sloveenia on slovaki keeles Slovinsko. Nii väike erisus ongi... üks täishäälik. Igal juhul sisenesime õigesse riiki. Slovakkias on samuti kiirteede maks vinjeti ostmise kaudu. Saime 10 päevase vinjeti ostetud 10 euroga interneti teel ja asi korras. Tõsi, vinjetti kui sellist enam pole, on vaid numbrimärgituvastus ... mille põhjal selgitatakse, kas teemaks on makstud või mitte. Selliseid numbrimärgituvastusi on kiirteedel pidevalt. Majutuskoht Slovakkias oli Tatra mäestiku edelaosas, kuumaveeallikate piirkonnas. Siin on igas külas "termalne kupalisko", mis tähendab kuumaveebasseini või vanni. Kindlasti proovime varsti ära. Mäed ise on sellised vanad kulunud mäed ... kaetud metsaga. Mulle sellised mäed väga meeldivad, rohkem kui kaljumäed,

 Oleme jõudnud Balatoni järve äärde ja ennast sisse seadnud Graniitvillas. Päike loojus parajasti järve taguste mägede varju ja on hea aeg kirjutamiseks. Balatoni järve vesi oli nii soe ... nagu ... ega eriti värskendav polnud ja siis veel need nastikute hordid ujumas. Kuid see selleks, pidin ju Horvaatiast kirjutama. Kõige mõnusam koht oli meie arvates Krka looduspark. Mõnusalt puude varjus kärestikud, kosed ja joad, tohutu suurel maa-alal ja nii vaheldusrikkad. Kusjuures sai sama piletiga mitmest väravast sisse ... Mõnus elamus. Vee vulin erinevates variatsioonides ... rohu vahel, kivide ümber või siis kividele langedes ... see oli nii rahustav ja mõnus. Seal võiks istuda tundide viisi ja nautida veemuusikat ning kalade rahulikku vees libisemist. Plitvice järvede kärestikud olid ka mõnusad ... kuid millegipärast ei meeldinud nii nagu Krka omad ...   Meri ... täpsemalt Aadria meri ... oli samuti väga kosutav ja kristalselt puhas. Eriti sinises koopas, kus vaadates valgust kumamas läbi

 Vahepeal on tegevusi olnud nii tihedalt, et polnud aega blogi kirjutada. Üleeile sai jälle veelõbustuspargi mõnusid proovitud, seekord Šibeiniku linnas asuva Dalmatia veekeskuses . Selline väiksem veepark, kui eelmise, Istralandiaga, võrrelda. Kuid päris mõnus. Läksime sinna hommikul kohe avamise järel, umbes pool üksteist, ja saime mõnsa peapaiga. Selles kohas olid lamamistoolid hinnas sees. Meie tool asus suure männi all, mis varjas meid päikese eest, kuid lasi ikka mõned päikesekiired läbi ka, et D vitamiinisisaldus organismis suureneks ja nahk pruunimaks läheks. Samas ei arvestanud me sellega, et kuuma ilmaga (ca 35 kraadi) hakkab männitõrv sulama ja tilkuma. Üks tilk tuli mulle kaelale ja kaks pükstele ... kuid mis sellest, mõnus oli ikka ja seda võis käsitleda tasuta männiokkaparfüümina.  Veepargist endast niipalju, et põhilised atraktsioonid olid "lazy river" ja mereröövlite linn, kuid olid ka mõned liutorud, mis sobisid muuhulgas väikelastele ja vanuritele ning loomu

Päevad on juba segi ... kuid pidi vist olema esmaspäev kui külastasime Krka rahvusparki. Tuhande joa, kose ja kärestiku piirkond. Neid oli seal tõesti iga nurga peal ja igale maitsele. Kuid alustan ikka algusest. Meie majutuskohast rahvuspargi sissepääsuni oli vaid mõned kilomeetrid ja seetõttu läksime kohale suhteliselt vara ... kümne paiku. Piletite ost kulges probleemideta ... 200 kuna täiskasvanu ja 120 kuna lapsed. Piletimüüja küsis lisaks, kas soovime bussiga minna ja kui sain teada, et vaid pisut üle kilomeetri on minna, siis otsustasin minna jala .... see oli viga. Tuli välja, et tee veeni oli tõesti lühike, kuid kulges kiviklibu peal allamäge umbes 20-25 kraadise nurga all. Oi kui raske oli see teekond ... Ärge teie seda viga tehke, et lähete jala ... bussipilet maksis vaid 5 kunat (ca 80 eurosenti) ...  tee alla oli kiviklibune Aga kui kohale jõudes nägime seda ilu, siis unustasime kiiresti valusad jalad ja nautisime veevulinat, mis oli seal tõesti praktiliselt pidev. Ikka le