Postitused

Kokkuvõte Brasiilia reisist

Kujutis
 Nagu ikka teen kokkuvõtte Brasiilias kahe nädala jooksul kogetust ja nähtust. Kaks nädalat pole tea mis pikk aeg, sain selle jooksul käia Sao Paulo piirkonna rannikualal, mägedes ja metsades. Kokku sõitsin rendiautoga ära  täpselt 1288 km. Allapoole Beritiogani, ida poole Sao Sebastiao ja Campos do Jardao´ni ning põhja poole Campinaseni. Päris korralik ring sai tehtud ja mis põhiline, siis ka väga erinevat Brasiiliat nähtud. Loen reisi igati kordaläinuks. Eks metsa tuleohtlikkuse tõttu jäid mõned ilusad kohad käimata, kuid samas leidsin nende asemele uusi ja huvitavaid kohti. Just vaheldusrikkus oli selle maa ja reisi põhiline märksõna. Oli nii ookeani liivaranda, kaljumägesid, metsaga kaetud mägesid, karjamaadega palistatud mägesid ning loomulikult igas suuruses ja kvaliteedis asulaid ... alates megamiljonilinnast Sao Paulost ja lõpetades üksikutest taludest koosnevatest pisikülakestega.  Mida Brasiilia kohta kõige rohkem räägitakse on see, et seal on ohtlik liikuda... et võidakse si

Viimased päevad Brasiilias.

Kujutis
 Kaks nädalat läks nagu niuhti. Konverentsipäevad said ka läbi ja nüüd on kohver pakitud ning homme õhtul tagasilend üle Pariisi. Ikka on nii, et kui on palju huvitavaid tegevusi ning seiklusi, siis aeg lendab kiiresti. Eks ole juba väike koduigatsus ka peal. Viimase öö veetsin Jundiai linnas, mis asub Campinase ja Sao Paulo vahel. Seda sellepärast, et selle linna kõrval lääne pool on suur rahvuspark, mida külastasin. Viimastel päevadel otsustasin pühenduda Brasiilia loodusele, mis on väga vaheldusrikas ja kohati üllatav. Mõned liigid lausa kisendavad oma erinevusega ümbritsevast keskkoonast, näiteks papagoid, ja mõned on nii tagasihoidlikud ja nähtamatud, et neid tuleb tähelepanelikult vaadata, et üldse näha. Selle sisaliku (fotol) leidsin Campinases vaid tema liikumise pärast ... nägin midagi liikumas ja siis vaatasin tähelepanelikult ja nägin teda puu taustal. Liikumatu ja nähtamatu, ise üle 20 cm pikk. Imeline loodus. Campinase äärelinnas Unicamp piirkonnas leidsin okastega puu ime

Konverentsipäevad Campinases

Kujutis
Tee Unicamp´i oli kena roheline Nagu eelmises blogis kirjutasin , sain konverentsile kenasti registreeritud ja sildid-paberid kätte. Nüüd on juba kolm konverentsipäeva selja taga, mis olid täitsa tavalised. Hommikul kella üheksaks kohale ja õhtul kella viieni pingeline inglisekeelsete ettekannete kuulamine ja kaasamõtlemine ning omale märkmete tegemine. Konverentsidel tuleb igasuguseid häid mõtteid, mis tuleb kohe üles märkida.... muidu ununevad. Arvukaid fotosid tähtsatest professoritest ja nende kujundatud huvitavatest graafikutest ei hakka ma blogisse panema. Kuid kui tagasi olen, siis teen kindlasti ettekande või artikli kuuldust nähtust.   Konverentsile läksin jala, sest ilmad olid ilusad ja soojad ning enne ja pärast pikka istumist on eriti hea paar kilomeetrit jalutada. Sain oma päevased sammudki täis. Konverentsimaja oli selline tohutu koloss, kuid ikka ei mahtunud kõik sisse ära ja kohvipauside jaoks oli maja ette telk püstitatud. Kohvipausidel olid laual ka minu kohalikud lem

Päev, mis kujunes automatkaks Brasiilia erinevates mägedes

Kujutis
 Tõusin oma hotellis  Campos do Jordão´s   imehästi väljapuhanuna ja meenutasin eilse päeva sündmusi. Tervis on taas tasakaalus ning energia taastunud. Hommikusöök oli seekord teistsugune, sest ka öömaja oli ju vahetunud. Minu rõõmuks oli neid väikseid pallikesi-pätsikesi seekord rohkem. Tuvastasin nüüd, et need olid juustutäidisega ja parempoolsed riisi-lihatäidisega. Kõik need olid äsja küpsetatud ja soojad Igal juhul lasin hea maitsta. Värske toormahl oli seekord segaviljadest ja maitses hästi. Jäin hommikusöögiga rahule. Kohe pärast sööki pakkisin taas asjad kokku ja sõitsin mägedesse, kus pidid algama matkarajad. Juba nende alguse juurde sõitmine oli võlu omaette, sest teed olid tõeliselt käänulised ja sõites läbisin mitmel korral pilveviiru. Neis kohtades olid metsad maaliliselt udused ja sõitmine eriline. Kasutasin võimalust, et tee oli suhteliselt tühi ja filmisin sõitu. Head videolõik tuli . Kuid ega palju filmida saanud, tee oli ikka liiga käänuline selleks.  Mingil hetkel k

Väga kaunis linnake kõrgel mägedes - Campos do Jordão

Kujutis
 Kohe kui hommikusöök söödud, taas passionimahlaga 😊, hakkasin Bertiogast Campos do Jordão poole sõitma. Adeus Bertioga, lisan viimase selle linnakese tegevuste blogilingi . Sõit oli pikk, 233 km, ja selle jooksul tegin mitmeid peatusi. Alguses oli nii tugev vihm, et klaasipühkija töötas pidevalt täis võimsusel, kuid uduste mägede kohale jõudes ... või pigem tõustes ... hakkas vihm vähenema ja asendus uduga. Peatselt oli vaja auto tankimise peatust, sest bensiin ehk kohalikus keeles gasolina, oli taas lõppemas ... tanklas pole vaja isegi autost välja tulla, kõik aetakse korda ... ütlesin vaid läbi avatud akna gasolina ja näitasin käega täis märki, pandi paak täis. Vaatasin automaadi pealt summa ja andsin raha ning lõpuks näitasin kirjutamise märki ja toodigi tankimise  tšekk. "Sõnu polegi vaja ...". Kui olin jõudnud ca 800 m kõrgusele platoole, siis oli vihm juba täiesti lakanud ja keerasin Sao Paulo - Rio de Janeiro kiirteele, mis muide kandis Ayrton Senna nime. Super, pära